Kevadine multšipeenar

Näidispeenra teine hooaeg

Kevade ootamine on alati tore, kuid sel aastal oli see tavalisest põnevam. Tahtsime kangesti teada, milline näeb välja meie eelmisel suvel rajatud näidispeenar. Pisut murelikuks tegi lumerohke talv – ajas see multši värvid segamini või tegi liiga põõsastele? Arvestades asjaolu, et peenar sai rajatud räästa alla, kus hetkel puuduvad vihmaveerennid, olime mitmeteks üllatusteks valmis. 

Päike käis juba kõrgelt ning multši tegemisel-värvimisel oli tootmises hoog sees, kui me peenra korrastamise ette võtsime. Esimene pilt tekitas kahetisi mõtteid – hea, et talv sai edukalt läbi, kogu kujundus jäi kenasti püsima ja põõsad ka elus. Aga see hein, mis igalt poolt vastu turritas… milline ebaprofessionaalsus!😊

Panime käed kiirelt käima ja tunnike hiljem oli pilt palju parem. Välja said sikutatud kõik nähtaval olnud heintaimed, pinnad riisutud ning mõned lindude teisaldatud multširibad õigetesse kohtadesse tagasi pandud. Eemalt seda viimast asjaolu ei märganudki, aga lähedalt vaadates jäi silma, et mõnes kohas olid värvid valesti. Peenar nägi nüüd viisakas välja nii kaugemalt…

 

…kui lähedalt😊

Selle korra tähelepanekud:

*värvid on sama erksad nagu eelmisel aastal, uut multši veel peale ei pannudki. Värvimata multš muutis värvi – kollakas-pruunist sai (hõbe)hall. Mõlemad muideks on väga ilusad toonid:)

*täiega kehtib soovitus: puhasta aluspind hoolega ja kata peenrakanga või geotekstiiliga, jäta varu liitekohtade jaoks. Järgmisel korral kasutaks sellise pinnase puhul kindlasti paksemat/tugevamat geotekstiili, sest meil kasvas rohi (no pigem miski kõrkjaline küll:)) läbi kanga

*parema lõpptulemuse jaoks tasub samuti jälgida soovitust eelmisest postitusest: korrektse lõpptulemuse jaoks peaks valmis peenra ääristama (nt kividega) või viimistlema peenraserva lõikuriga. Eks see muidugi maitse asi ole, sest meie looduslik-loomulik peenar on ka tore… ja seda väiksema vaevaga!😉

*mure katuseräästa alla tehtud peenraosa pärast osutus asjatuks. Mingit vahet ei olnud märgata, et mõnes kohas olid sademed jõudnud peenrasse kaheksa meetri kõrguselt vihmaveerennideta katuselt. Vahet ei olnud ka selles, kas sellised sademed tulid killustiku või multši peale, mõlemad olid ühtviisi kompaktsed:)